Veel üks tegus nädalavahetus

Möödunud nädal oli koolis kergelt hullumeelne. Teades, et tegemist on meie jaoks viimase tõelise õppenädalaga, pigistasid õpetajad meid mõnuga: kontrolltööd... Plusspool oli stiilinädal, mis lõppes reedel meile vaikselt teemaks kujunenud sorry for party rocking'ga. Kahju on sellest, et kõige muu kõrvalt ei jäänud aega ei lingvistika kordamiseks ega filmiga tegelemiseks. Lõppkokkuvõttes piirduski mu keeleülesannetega tegelemine ebameeldiva nokitsemisega praamil ja bussis, millest suurt midagi välja ei tulnud. Aga jah, reedel siis Tallinnasse, kiire kohtumine-asjade üleandmine Helinaga ning järgmisel hommikul algaski sõit Tartu poole lingvistikaolümpiaadi vabariiklikku vooru. Bussijuht oli tore :).

Kogu värk algas, nagu ikka, väikese sissejuhatava kogunemisega. Sealt edasi sööma Ülikooli kohvikusse - megaheadtoidud!! Ja... 2 x šhokolaaditahvel = süda paha...ja...13.00-17.00... ülesanded. Kokku viis erinevat keelepähklit ja 4 tundi nende lahendamiseks ei ole sugugi palju! Vast kõige suurem probleem ongi reeglite ja seaduspärasustega - üks asi on need ära tunnetada, hoopis teine hakata neid sõnadesse vormima. Kahjuks oli seekord lõppvoorus - erinevalt eelvoorust - nii, et ülesanded ei olnud kohe üldse mitte 'minu'... Ja arvusüsteemidega pole ma kunagi kuigi suur sõber olnud, seega kokkuvõttes 12. koht 41-st, mis on tegelikult üllatavalt hästi (ehee eelmisel aastal 29. - areng on toimunud! :D). Pühapäeval, kui kuulasime ülesannete lahenduskäike, siis oli küll selline tunne, et tervist, mul on kõik valesti. Masendus. Aga kokkuvõttes oli väga tore; iga taolise olümpiaadi/võistluse/viktoriiniga tunnen, et midagi ikka jääb külge, tuleb juurde. Ja lingvistika - see muutub iga päevaga huvitavamaks ja südamelähedasemaks. Usun, et olen teinud õige valiku...


Back to reality. Laupäeval pärast ül-de lahendamist rootsi laud Ülikooli kohvikus (yummy!) ja edasi kohtumine keeleteadlastega, kellega vesteldes kerkisid üles üsnagi intrigeerivad ja vastuolulised teemad (nt miks on vaja säilitada ja õppida keelt, millel on ainult üks elav kõneleja). Vahepeal tutvusin ühe toreda tüdrukuga Reaalkoolist ja ülejäänud õhtu jamasime koos ringi.

Hotell oli juba vana tuttav Starest kusagil Tartu pärapõrgus Annelinna ääres. Esiteks pidi administraator mind käekõrval toani talutama kuna ma lihtsalt ei suutnud seda üles leida. Teiseks, meie tuba asus mugavalt peoruumide 1, 2 ja 3 kõrval, kus parajasti oli käimas mingi vene pralle. Parimad po russki diskohitid üürgasid poole ööni, suvaline purjus Ivan sadas uksest sisse jne. Kolmandaks, meie tuba oli vist algselt mingi teise eesmärgiga ehitatud, kuna terve üks sein oli otsast otsani kaetud maani peeglitega (lisaks kapiuksel üks ja vannitoas kaks peeglit). Toas oli umbes 10 pistikupesa, millest töötas ainult üks, ja justnimelt lae all asuv. Nii siis laadiski mu telefon öösel mõnusas rippasendis. Toas oli valmis pandud 5 voodit, aga lõpuks jagasin tuba vaid kahe Inglise Kolledži tüdrukuga. Peaks mainima, et tundsin end rohkem kui korra oma Kärdla Ühisgümnaasiumiga üsnagi lambisena :D

Hommikul olin äratuse muidugi tund aega varemaks pannud, kui oleks vaja olnud. Juhtub. Sööma, ülesannete lahendusi kuulama, jälle sööma ja ajaloomuuseumisse lõpetamisele, kust ma küll vaid läbi jooksin ja oma tulemust küsisin, kuna hiidlase kroonilise haigusena oli tarvis bussile kiirustada. Aga nodi sai - Oxford Advanced Learner's Dictionary (tänk juu, mu kott oli nagu telliskivi!), olümpiaadide tass, pastakas, märkmik ja bambusest mingi nuputamiskera, mille ma küll ilusasti lahti sain, aga kokku enam panna ei osanud.

Muidugi olin arvestanud, et hakkan praami peal esmaspäevaseks mate tööks õppima, aga kus sa sellega! Kõigepealt oli Hiiumaa buss täidetud vägagi eriskummalise seltskonnaga: hunnik baabasid, kutsa, soliidses eas härrad ja kaks purjus nolki, kes kaklema tahtsid minna. Viimaks praamil nad selleni jõudsidki - draama oli laes! Mina aga tahtsin ainult magada, magada... Ja lootusetu mate ainult soodustas seda. Seega ma magasin... hea uni oli... Esmaspäeva hommikul otsustasin siiski endast kõik anda selle viimase (no ma loodan vähemalt!) mate töö peale ja tõusin 2 tundi varem, et korrata. Kasu ikka polnud... Oi jah ma ei taha üldse mõelda enam selle mate peale! Veel vähem eksamile...

Andke mulle jõudu!