Nädal köögis

Inimesed, kes mind tunnevad, ei taha seda millegipärast väga uskuda, aga mulle tegelikult meeldib süüa teha. Ausalt.

Juhtuski nii, et viimane nädal on möödunud küpsetusahju nuppu kruttides. Köögimaraton algas pühapäeval, mil otsustasin Silluga filmi kõrvale mugimiseks mandli-apelsiiniflorentiine teha. Poolik mandlilaastude pakk oli juba mõnda aega mind riiulilt nukra pilguga jälginud. Retsept soovitas veel valmis küpsiseid kasta tumeda šokolaadi sisse, aga mul on hea meel, et selle vahele jätsin - need olid niigi haigelt magusad!

Järgnes Erli sünna. Mida teha? Esmaspäeval võtsin siis ette toorjuustukoogi - üks nendest, mis mul esimese korraga ja siiamaani alati sedasi õnnestunud on, et ise ka rahul olen ja sööjad kiidavad. Toorjuust ja üleüldse juust... mmmm... love it! Teisipäeva hommikul veidi varajasem äratus, kiire pilk kappi, väike mõttetöö ja seejärel koogile kaunistusearetus peale.

Kolmapäeval oli kerge hingetõmbe- ja mõtetekogumispaus. Kuidas see võimalik on, et ametlikult sünnipäeva pidamata tuleb ikka sisuliselt kaks päeva köögis elada? Aga nii see läks.
Neljapäeva hommikul oli kõigepealt Hiiu Piigadega kooliaktustel esinemine: 2x6 tantsu - mul pole vist viimased kolm kuud nii palav ja kirss olnud kui siis! Veel üks tüüpiline nähtus: algklasside aktuse ajal oli saal fullis, vanema kooliastme ajal aga pooltühi. Nii see läheb, kui päevas oleks nagunii ainult 2 tundi (milles nii või teisiti midagi ei tehtaks) + aktus.
Edasi koju, riietevahetus ja poodi. Tuli jala läbi lörtsi ja äärmiselt ebameeldivaid ilmastikuolusid trotsides rassida Selverisse ja Konsumisse, kuna ema rallis autoga kusagil ringi. Fine! Tõin veel Smartpostist ühe pakikese ära ja tegin omale sünnipäevakingi - lõin inka tõlkevõistluselt saadud 10 € Selveri kinkekaarti võileivagrilli peale laiaks. Vot. Nämm. Punkt.

Edasine on kõik erilise pühendusega Helinale, kes ei saanud kahjuks tulla mind 19. eluaastasse aitama. Tegin pilte mõeldes sinule. Vesista nüüd! :D

Kodus algas challenge numero uno: teha korraga valmis Napoleoni kook ja Cappuccino tort. Mis see siis ära ei ole?
Kui teen sulle Napoleoni kooki, siis see tähendab, et armastan sind. Just nii. Naljalt ma seda sussutamist ja nukerdamist enam ette ei võta, kuigi tulemus oli väga maitsev. Välimus ei olnud küll eriti restoran...

See-eest cappucino tort oli väga viis. Kartsin veidi, kas suudan želatiiniga ilma tülli minemata koostööd teha, aga välja tuli :). Ainuke probleem oli see, et tort tuli minu jaoks veits liiga magus. Aga vb on asi minus, sest keegi teine selle üle ei kurtnud. Võimalik, et olin selle söömise hetkeks lihtsalt liiga magusat täis pargitud. Pool torti, mis reede õhtusest vip-praznikust järgi jäi oli selleks ajaks, kui ma viimaks hommikust sööma jõudsin, salapärasel moel külmkapist kadunud. Family, u sneaky bastards! Tegelikult nägin veel Annabelli ühte tükki nosimas. Kiitis taevani, aga järgmine küsimus oli: "Miks meie seda ei saanud õhtul???" Pidasin reedel sünnat pere ja mõndade vipidega eraldi - ehk siis kaks pidu järjest :) Sellest ka suur toidukogus...

Üks kook sai veel tehtud. Reede hommik. Hommikusöök. Köögist palju kaugemale enne poolt kuute õhtul ei jõudnud (kui väiksed poereisid välja arvata). Seekord toimetasime Kairitiga kahekesi, oli kohe palju huvitavam. Õtsiga huumorit peab ikka vahest tegema :D Tema vastutas salatite eest (mmmm.... mitmejuustusalat....uaaaa!), koos tegime tuuletaskuid erinevate täidistega, mina lõpetasin cappucino tordi glasuurimise ja tegin kiirelt veel mingi nimetu aretise. Paistab hea?
Gotcha! Tegelikult oli see kibe. Jamh. Mandariinikoortega ei tasu teine kord üle pingutada :D Aga samas, praegu sööks ma kõigist nendest tortidest-kookidest just seda, kuna magusast on siiber ees kergelt.

Süüa on nüüd saanud nii, et küll on! Salatiülejäägid ootavad kapis endiselt näljaseid (keda pole), üks tereve poetort istub karbis, juustud, minu pooliku õgimisega leiva-pähklijogurt (mis vist läheb ka enne halvaks, kui ma selle ära süüa jaksan... niuks). Aga kõigele sellele vaatamata - kuna täna on ikkagi minu sünnipäev - tegin endale veel viimase mõnusa, PARIMA magustoidu: täpselt õige paksusastmega (st pudingulaadne) tšilli kuum šokolaad vahukoore, kaneeli, pipra ja mõne pooljuhuslikult ära eksinud kookoshelbega (viimasel ajal on juhtunud nii, et pea iga asja sisse või peale panen mingi valemiga ikka lõpuks kookost. Aga kamoon, kookos on heaaaaa!).

Kokandusaruanne lõppeb siin. Kokkuvõttes on mul tegelikult magusast süda paha.

Sünnipäev on tore päev, seda ei juhtu iga päev...

Kell on pool viis öösel ja ma ei saa und. Teoorias peaks nagu pärast kahte päeva köögis elamist, kolme pidu ja poole ööni tantsimist väsinud olema, aga kus sa sellega! Vb on asi purgitäies Batterys ja sellele eelnevas hunnikus magusas... Sünna puhul tasuta rannakasse + šampus, sõitsin kainet :)

Happy birthday to me... Happy birthday to meee...

Nüüd on igav... Tahan teha midagi, mitte magada!! Olen suht kindel, et isegi kui ma nüüd magama jään, siis palju üle üheksa und ei ole. Täna ka kaheksast plaks ja uni läind. Mingi vanainimesehaigus juba kallal vist, sest viimased kuud ei oska nagu magada enam :D

Junnisime Inxi, Hanna ja Annikaga niisama meil. Ei olnud tuju mingit erilist pidu hakata orgunnima, seega tähistama tulid lihtsalt nemad. Palju lolle pilte. Mugimine. Veel lolle pilte. Ajasin küünlaid ära puhudes terve toa kookost täis. Siis kell 12 ja minu sünnipäev saabus Lifehouse'i "Take Me Away"-ga... Ja siis edasi rannakasse. Suutsin väljakul auto 2x järjest väja suretada :D Ülihea on see, et sain viimaks kingiks Versace Bright Crystal parfüümi. Me gusta!

Aga tegelt ka... Igav on... Seepärast kirjutangi siia mingit mõttetut jura... Siiski, väikesed tulevikuplaanid on juba tehtud ;)

Aaa, ja veel: hilinenud õnnesoovid sulle, kodune Eesti! Tähistan juba 19. aastat koos sinuga.

Sõbrapäev

But love, first learned in a lady's eyes,
Lives not alone immured in the brain;
But, with the motion of all elements,
Courses as swift as thought in every power,
And gives to every power a double power,
Above their functions and their offices.

- Shakespeare, "Love's Labours Lost"

LingLing

Istun Tallinna Ülikooli koridoris teiselpool klaasseinaga eraldatud fullis loenguruumi. Vaatan tudengite kuulamisponnistusi ja mugin mõnuga šokolaadi. 12.00 algab lingvistikaolümpiaadi eelvoor - kergelt pool tundi varem kohal (woooow). Kodune tunne on jälle keeleteadusele keskenduda, mis aga ei tähenda, et ma seda perfektselt valdaks. Lihtsalt tore ja huvitav on. Ausalt. Call me a nerd :)

Omamoodi huvitav ja hariv oli muidugi ka eilne Tallinnasse saamine.

Aga varsti-varsti läheb kõik veelgi paremaks! Helina, u know what I mean ;)

Parim päev or what

Hommik - kus pekkis mu kampsun on??? Ok, savi see, võtan midagi muud. Jõuan kooli, algab esimene tund, sorin koolikotis - kus mu pinal on??? Äkki jäi koju? Ei, ma olen selle alati koos teiste asjadega kotti pistnud. Aga äkki eile ununes?? Nii. Edasi hambaarsti juurde. Tädi nokib, viilib puurib... mina, silmad kinni, omas mullis... vajun.. vajun... järsku käsi tõmbleb. "On valus?" -"Mkm." Tore, ma suudan hambaarstitoolis ka tukkuma jääda. Kusjuures seda kaks korda. Koju. Teeks muusikat? No inspiration... Ja no pinal, nagu näha... Õhtul Sillu juures koos Marisega kiire "mateklubi" (jamh... :D). Tagasi koju. Auto garaaži, järsku KÕMM! Telefon kivipõrandale. Nice. Kõige parem asja juures oli veel see, et telefon oli korralikus tugevas nahkkotis, aga kuna kott on ühest otsast lahti, siis otse loomulikult pidi ta maha kukkuma just selle otsa peale. Nüüd kahel nurgal täkid...
But wait, it gets even better!
Teen arvuti lahti: "You've got a new e-mail!". Woo, Edinburgh! Põnevpõnev! Miiiiikssss saaaaaa peeeeaaaaaadddd niiiii aeeeeeegglllaaaaaneeee olllleeeemmaaaaaa??? ........... "...sorry to inform you that we are unable to offer you a place..."
Ilus. Armas. Lilleke.
Tegelikult ega ma eriti üllatunud ei olnud arvestades Edinburghi kuulsust õpilaste eelistusliku valimise osas (esmalt Šotimaa, siis maailm, siis Inglismaa, siis Euroopa Liit....). Lisa sinna juurde mingid kummalised süsteemid mille järgi paljusid, kes on nt Cami sisse saanud ei ole Edisse vastu võetud jne... Kuid lootus sureb viimasena.
Nüüd ta lamabki, ora seljas.
Kallid UK topülikoolid - Y U have to ruin every plan I make as soon as I start considering it???

Palju õnne mulle, oli ilus päev. Homme proovikirjand.

PS: kui keegi leiab kusagilt (no idea kust...) sinise Fishbone pinali, siis tunnistan ennast omanikuks (...võib-olla)

KÜLM!!!!

Ülemine korrus: 5*
Minu tuba: 7*
Õues: -18*
Ma vist suren...

Edit: pilt on tehtud nüüd (ehk siis umbes viie paiku), kui ma uuesti koju sain... Ja tegemist on toakraadiga.

Elu ja OOTUS

Nädalavahetus möödus suusatades, mõtiskledes ja... õppides (wtf??!?). Laupäeval oli aega ja eneselegi üllatuseks lõin lahti mateõpiku ja asusin esmaspäevast kodust tööd nokitsema. Kuulasin Van Morrisoni jq unelesin. Tema muusika tekitab alati sellie suvise muretu ja hõljuva tunde...

Teisipäevast algas taaskord tantsuhooaeg - proovid, järgmisel reedel koolitantsule jne.

Külm on... 24/7. Kooli koridore ei köeta ju ja tagajärg on see, et ka klassis on härmatis nina otsas tegelikult. Midagi pole parata, tuleb kapist välja otsida kõige paksemad kampunid ja üle elada kuidagi. Hommikul loen mõttes 30ni - "nüüd tõusen!...ei...liiga külm on toas" loen veel 10ni. "NÜÜD! Võta ennast kokku ometi!"
...1, 2, 3, 4, 5... sööstan välja, hommikumantel selga ja kiiresti kapi juurde. Nii igal hommikul. Koolist koju tulles 1) teevesi keema 2) puhur tööle 3) istun kuuma teega puhuri ees põrandal ja stalgin telefoniga 9gagis :D

Paistab siiski, et koolis on midagi muutuma hakanud (kellelgi on mõistus koju jõudnud), sest täna olid koridoride radikad lausa kuumad ja katlamaja saalis selline sooja, ära hingatud õhu lämbus sees, et vastik lausa. Eriti tore oli nendes tingimustes aeroobikat vihtuda. Häda sellega - kord külm, siis liiga palav. Seeon juba peaaegu nagu meie dušš. Normaalne temperatuur moodustab umbes 1mm kraani skaalast...

Täna oli Sirje soolaleivapraz. Tegin waffeelosid üle igaviku jälle. Seal mugisime head-paremat, osad sautnatasid mõnuga ja vaatasime Epiv LXV videoid. Memories... Selline tunne, et laseks homme lihtsalt terve päeva üle. Ei viitsi ja ei taha enam. Vot.

Ootan hoopis 11. veebruari. Helinaaaaaaaaaaaaaa! Lähen hulluks varsti! Tahan juba meenutada vanu häid aegu ja, veelgi enam, luua uusi vanu häid aegu :D Usu mind, mul teemade nimekiri üha kasvab, aga paar asja on seal nii boldiga kirjutatud, et ma kardan, et nendest kaugemale ei pääsegi :D