Kuna reedel oli ilm nii uskumatult kehv, siis jäi jooksmaminemise plaan katki. Istusin toas, nokitsesin muusika kallal ja nautisin üksindust ja taasleitud jõule. Vaid küünal jäi puudu ideaalsest õhtust... ;)
Laupäv möödus suuresti samamoodi, kui välja jätta minu lootusetult püsimatust loomusest tingitud hullumeelne tung lume sisse jooksma minna. Tegelikult üritasin küll enamasti liikuda lahti lükatud teedel, kuid silmad kinni vastu sadu rassimine ja teatav intsident mp3-mängijaga tahtsid vägisi hange tõugata.
Ja nii jõudiski õndsas tegevusvaikuses kätte pühapäev. Jee, munadepühad! Trenn! EMA TEHTUD KOHUPIIMAKOOK OTSE LAPSEPÕLVEST! Vot see oli parim asi hommikul ärgates avastada. Üks päev rääkisin talle, et kas ta mäletab veel selle koogi retsepti, mida ta vanasti pea iga nädalavahetus tegi. Plaanisin ise küpsetamise ette võtta, aga tema jõudis ette. Nii hea oli! Ja see kook on ülilihtne, ausalt.
Kiire retsept:

800g kohupiima (maitsestatus...vastavalt maitsele :D)
4 muna
(kakaoga) tordipulbrit
vanillisuhkurt ja suhkurt maitse järgi..
võid
Kohupiim segada suhkrutega, vahustada munad (võib koos vahustada valge ja kollase) ja lisada kohupiimale. Määrida suur koogivorm võiga, riputada põhja kiht tordipulbrit. Valada peale osa kohupiimasegu, sellele jällegi hea kiht tordipulbrit ja uuesti kohupiim ja tordipulber. Nii võib teha ükskõik mitu kihti, kuigi meie peres on tavaks kaks-kolm. Kõige peale tordipulber ja sellele lõigata mõned võitükid. Kook ahju, 200 kraadi ja 40 minutut ning valmis. Kaunistuseks võib teha peale šokolaadist või siis tuhksuhkrust, võist ja kakaopulbrist kreemi. Või mingi muu iluilu. Variatsioonid on lõpmatud. See kook on sama universaalne nagu pannkoogid :D
Aga mis pühapäevast veel rääkida? Jõusaal oli mõnus, pärast seda premeerisin end suure tassi kuuma šokolaadiga. Mmmm... Õppisin isegi veidi matet st tegin ülesandeid kuni jõudsin sellisteni, mis välja ei tulnud. Ja eks muidugi, esmaspäeval nende lahenduskäiku küsima minnes vastust ei saanud - nagu alati... Tekib küsimus, et milleks siis õpetaja? Aga see selleks. Vaid 2 nädalat veel ja lõppebki 12 aastat kestnud rassimine - ühest küljest kurvastav, teisest rõõmustav. Samas, mateeksam on veel ees. Õnneks on see alles mai lõpus, nii et ma jõuan ennast (loodetavasti) vahepeal kokku korjata. Ja siis - SUVI!
No comments:
Post a Comment