Come inside for a little home-made tea

Esmasppäev=töööö, aga siiski varem koju ning ujuma. Külm? Ei. Soe? Ei. Teisipäev ja kolmapäev vabad ehk siis lebo. Käisin jooksmas, tegin trenni, olin korralik. Võõpasin kuuri veits (parandasin iseenda praaki). Taaskord ise samuti rootsipunane lõpuks.

Lemmiklaul hetkel :)

Neljapäev-reede-laupäev tööl jälle, kuigi täispikk päev tuli ära ainult reedel. Pärast hullumeelne magusavajadus - Selverisse ja šoksi :)Kohe näha, et reede õhtu ja kell läheneb kümnele, erinesin massist oma šoksiga. Vähemalt tööl igav ei olnud, niisams tühja passimine on kõige väsitavam ja mõttetum ja tüütum tegevus. Laupäeval tuli väidetavalt "õnn" ka viimaks ära, lõhkusin klaase ups. Kus õnn on aeeee?? Ema ja isaga mandrile minek. Jah, palun, parim mõte aega valesti arvestada... Ei saanudki Annet ja varsapoissi näha :( Loodan, et enne päris ära sõitu õnnestub veel. Igatsen! Ja ratsutama tahaks ka... Niuniu... Nojah, õhtu oli nagu ta oli. Erl, tereeee, astu jah mulle peale :D Sõnamäng kell 3 öösel, miks mitte.

Lisaks sain neljapäeval LÕPUKS kauaoodatud läpaka kätte, jess! Vähe ei ole kaif viimaks ometi sellise arvutiga asju ajada, kus brauseri aken avaneb 0,1 sekundiga mitte 10 minutiga :P

Esmaspäevast viimased kolm päeva tööl ja siis eks paistab, mis saama hakkab.

PS: pean eraldi märkima, et Maris, miks sinuga alati nii naljakas on? :D Tegelt olen praegu bussis ja tulen ütlen sulle tsau varsti, sest olen unetu ja mul on igav :)

Penelope's song

Sõitsin HTFilt koju ja mõtlesin, et tegelet ka, tagasi tavaellu?! Nojah, lohutuseks pakk küpsiseid ja omnomnom, oli hea. Hannaga üle pika aja väike vanade aegade meenutus, lihtsalt istusime pargis ja mugisime krõpsu ja rääkisime kõigest. Järgmine päev tööl, aga pole hullu. Õhtuks väsinud koll aeleb ringi ja tukub igalpool. Kolmapäeval hommikupoole tööl jalle ja ups ei jõudnudki bussi peale, vaja paberimajandusega tegeleda ülikooli tarvis. Oi kuidas mulle ei meeldi see asjaajamine... Vahepeal on küll tunne, et kõik, mis saab ebaõnnestuda, ebaõnnestub ka. Oleks tahtnud õhtul Alice'i stuudioga kinno minna Step Up 4 vaatama, aga jäi nagu jäi. Hoopis jooksma ja öösel asju pakkima.

Kunst...?

Järgmine hommik start linna, tere Triin, kohe põnevam bussi- ja praamisõit. Sorry, Maris, ei jõudnud blogi kirjutada sellepärast :D. Mingi auto peale ja sky plus üürgab ning esimest korda üle pika aja autos veits süda paha. Kott Kairiti juurde ja suund linna peale, Marisega Boheemi (jee õnneks reserveerisin laua, kuigi mittevist kõige parema, võitlesime herilastega :D). No mida sa teed, rekkajuht?? Edasi poodidesse ja üksteisele riidekomplekte valima-proovima. Roosad teksad? Tegelt? :D Pekki, jälle hiljaks Alice'i stuudiosse aga tšillipähklid see-eest. Mis sa ikka ära teed, kas neiut maalt ja hobusega. Õhtu tiksus lähemale, jalutasime niisama mööda kultuuritut kultuurikilomeetrit ning mugisime krõpsu kusagil vanalinnas kiriku ees sügavamõttelise jutu kõrvale. Sõitsin tagasi laagri poole, tukkusin bussis ja oi HTFi tuttavad :) küpsist ja teed ja sleep vässu...

Reedene hommik oli üks mõnusamaid üle pika aja. Üksinda Kairiti juures, lihtsatlt lõunani poolpaljalt ringi, gigantne kohv, lõpuks siis poodi kui puuvilja ja kodujuustu isu väljakannatamatuks muutus. Kassas oli eriti lahe tüüp, kujutas ette, et on baarman :D Naer on terviseks! Marisega taaskord linnapeale, sain Stradist oma kaelakee kätte, mis eelmine päev sinna ununes. Edasi Ülemiste, tagasi Laagrisse, uuesti linna, Kitteni sünna ät Patrick, vanalinna ja uus Patrick ning lebo uuesti, Loca lebo 5.40-ni, bussile viimaks (kuhu oli eksinud üks tõeline kauboi, nahk ja narmad ja puha :D), Kairiti juurde ja sleepi ära. 3h und, vaja jõuda 13.30ks Mustamäele, kus Hellumellu ja Gerda chillturg, sain staffi kappi lahelahe, huumor jutt ja Marise juurde omnom, suvakas vanalinnachill ja huumor jälle, külmmm, kus on suvi? Pekki magasin bussi maha, taksoga väga öösel koju siis ja 4-5 tundi und kiirelt. Kairiti küpsised omnom. Ups sõin kõik ära :D

Pühapäeva hommikul Marise juurde asjade jargi, siis linna, Laagri poole korra tagasi, Kairitile asjad ja taas linna. Sellest me ei räägi :) Ilus ilm kella kaheksani, Ülemistesse, oi ups Järvele tegelt. Bussis on kolm kella ja kõik näitavad erinevat aega - normaalne. Koorikatega viimasele praamile, mõnus musikaalne reis. Jess homme tööle... wish me luck!


Aa ja miks selline pealkiri? Ideedepuudus ja kuulasin seda parajasti...

Aeg endale

Viimaks... Oli ka aeg. Suur reede oli nagu päästerõngas - ma olin juba nii kurnatud koolist, et valus mõelda. Otsustasingi nii juba nädal varem, et kuna viimased kuu aega on möödunud äärmise ebaproduktiivsuse tähe all, siis on viimane aeg pidada maha üks korralik töine nädalavahetus iseendaga. Jah, tunnistan, oli ahvatlus minna ühte või teise kohta, aga sundisin end hoopis tööle. Ja üllatus-üllatus, töö edenes! Sain filmile pea pool muusikast paika, teise poolega üritan järneva kahe nädala jooksul hakkama saada, aga see sõltub juba ka mõnest teisest inimesest. Kui juba loomingust rääkida, siis ei saa üks ilma teiseta: alustasin muusikaga, jõudsin luuleni :)

Nii hea oli lihtsalt korraks elu vabamalt võtta... ja nautida. Reede oli Eha 19 köögikunstnikud Mann Ojaliisiga. Seekord oli päevaplaanis ahjulõhe juustuga, keedetud juurviljad ja magustoiduks ananassi-hapukoore kook (mis kahjuks ebaõnnestus teataval määral). See-eest kala oli hea ja kõik kiitsid. Ainult minu rahakott nuttis krokodillipisaraid.
Kuna reedel oli ilm nii uskumatult kehv, siis jäi jooksmaminemise plaan katki. Istusin toas, nokitsesin muusika kallal ja nautisin üksindust ja taasleitud jõule. Vaid küünal jäi puudu ideaalsest õhtust... ;)

Laupäv möödus suuresti samamoodi, kui välja jätta minu lootusetult püsimatust loomusest tingitud hullumeelne tung lume sisse jooksma minna. Tegelikult üritasin küll enamasti liikuda lahti lükatud teedel, kuid silmad kinni vastu sadu rassimine ja teatav intsident mp3-mängijaga tahtsid vägisi hange tõugata.

Ja nii jõudiski õndsas tegevusvaikuses kätte pühapäev. Jee, munadepühad! Trenn! EMA TEHTUD KOHUPIIMAKOOK OTSE LAPSEPÕLVEST! Vot see oli parim asi hommikul ärgates avastada. Üks päev rääkisin talle, et kas ta mäletab veel selle koogi retsepti, mida ta vanasti pea iga nädalavahetus tegi. Plaanisin ise küpsetamise ette võtta, aga tema jõudis ette. Nii hea oli! Ja see kook on ülilihtne, ausalt.

Kiire retsept:
800g kohupiima (maitsestatus...vastavalt maitsele :D)
4 muna
(kakaoga) tordipulbrit
vanillisuhkurt ja suhkurt maitse järgi..
võid
Kohupiim segada suhkrutega, vahustada munad (võib koos vahustada valge ja kollase) ja lisada kohupiimale. Määrida suur koogivorm võiga, riputada põhja kiht tordipulbrit. Valada peale osa kohupiimasegu, sellele jällegi hea kiht tordipulbrit ja uuesti kohupiim ja tordipulber. Nii võib teha ükskõik mitu kihti, kuigi meie peres on tavaks kaks-kolm. Kõige peale tordipulber ja sellele lõigata mõned võitükid. Kook ahju, 200 kraadi ja 40 minutut ning valmis. Kaunistuseks võib teha peale šokolaadist või siis tuhksuhkrust, võist ja kakaopulbrist kreemi. Või mingi muu iluilu. Variatsioonid on lõpmatud. See kook on sama universaalne nagu pannkoogid :D

Aga mis pühapäevast veel rääkida? Jõusaal oli mõnus, pärast seda premeerisin end suure tassi kuuma šokolaadiga. Mmmm... Õppisin isegi veidi matet st tegin ülesandeid kuni jõudsin sellisteni, mis välja ei tulnud. Ja eks muidugi, esmaspäeval nende lahenduskäiku küsima minnes vastust ei saanud - nagu alati... Tekib küsimus, et milleks siis õpetaja? Aga see selleks. Vaid 2 nädalat veel ja lõppebki 12 aastat kestnud rassimine - ühest küljest kurvastav, teisest rõõmustav. Samas, mateeksam on veel ees. Õnneks on see alles mai lõpus, nii et ma jõuan ennast (loodetavasti) vahepeal kokku korjata. Ja siis - SUVI!

Olen väike no-lifer :)

Viimased kaks kuud (või tegelikult isegi viimased viis kuud, aga viimased kaks eriti) on möödunud sügavas töömeeleolus. Ütleme nii, et ma poleks uskunud, et inimvõimed nii kaugele küündivad. Meelelahutuse ja vaba tegevuse osakaal selle aja jooksul on olnud äärmiselt minimaalne, võib-olla paar-kolm tundi nädalas. Aga miks kõik see? Haridus nõuab oma hinda. Tahad ülikooli - liiguta ennast!
Ja etendus pole kaugeltki veel läbi... Haudun siin ja unistan vahetevahel suvest, mis on praegusel ajal esimene tõeliselt vaba aeg silmapiiril. Muidu kulgeb kõik sellises mõnusas akadeemilises rütmis: teaduskooli kursused, kirjandus ülikooli tarbeks, olümpiaadid, eksamid...
Aga ostame šoksi ja elame üle :)

Ja nüüd tagasi teemasse "Cause you don't get it": nautige midagi, mis on mind viimased kolm päeva naerutanud:


Don't worry if you don't get it ;)