Koolist peamiselt

Who do you think you are?
Runnin' 'round leaving scars
Collecting your jar of hearts
And tearing love apart

Ei ole emos, aga lihtsalt ei saa sellest laulust enam üle ega ümber!

Nädalavahetus möödus kuidagi uniselt. Tegin pühapäeval lillkapsa-brokoli-toorjuustu püreesuppi - olin seda juba mitu pävea tahtnud! Nii hea! Pühapäeval käisime veel Hanna & Annikaga kinos "Koidukuma" I osa vaatamas. Veendusin jällegi, et minu jaoks on Videviku sündmustik kuidagi... eeh... mõttetu lihtsalt. Olin paar aastat tagasi suur fänn korraks, aga ühel hetkel saabus valgustav välgatus: lugesin läbi neli telliskiviraamatutu ja mis nendes toimus? Mitte midagi! Kas mõni tegelane arenes? Ei. (Ok, äärmisel juhul Jacob). Ma ei ole Videviku vastane, aga lihtsalt leian, et see on kohati veits pointless. Filmi vaadates oli ka päris mitu sellist kohta, kus ma lihtsalt omaette vaikselt muhelesin, sest Edwardi piinatud ilme ja Bella kogelemine olid lihtsalt liiga naljakad.

Aga see selleks, aitab Videvikust. Esmaspäev oli jällegi selline ebamäärane. Silvia juures oli väike mateklubi, millest oli nähtavasti kasu ka! Sain töö viie ja tsükkel ka viis õnneks seega :) Ega ma sel õhtul suurt muud õppida ei jõudnudki. Vedas, et viitsisin saksa essee pühapäeval ära teha. Teisipäeva hommikul oli suur-suur ahvatlus lihtsalt inka üle lasta ja ärgata seitsmest ja siis saksat õppima hakata. Ei, suutsin ikka ennast talitseda ja ärkasin kuuest, sain saksa selgeks ja esimeseks tunniks korralikult kooli. Tegelikult peaks küll enne lõpetamist veel selle asja ära tegema, et lihtsalt mingi tunni lambist üle laskma. Ma tahan ka teada, mis tunne on! Tõenäoliselt ma lihtsalt närvaks terve aeg...

Täna oli muidugi eriliselt tore päev. Alustuseks inka proovieksam, siis sööma ja pärast seda kiipasime omal kõik ülejäänud kolm tundi ära :D Abituriendielu on ilus! Läksin mõnusasti koju, tegin omale sooja teed, pugesin tassi ja telefoniga voodisse teki alla, surfasin netis ja ootasin, kuni tee jahtub veidi, jõin siis selle ära ning jäin magama. Uni oli magus, aga kestis kahjuks ainult tund aega, kuna poole neljaks oli tarvis edasi näitekasse tõtata. Pärast seda juhtus muidugi tüüpiline värk - ükskõik, kui palju õppida on, ikka kestab koduste tööde tegemine poole ööni.

Selle nädala kurb uudis on muidugi see, et reedene Epic LXV kordus Käinas jääb ära. Kahju, mul on tantsuisu.

Ega kool ei anna mulle nädalavahetusel ka rahu. Alanud on aeg nimega OLÜMPIAADIPERIOOD. Reede - eesti keel. Laupäev - bioloogia. Üsna varsti - lingvistika. Sellega seoses meenub, et avastasin, et ajaloo ja lingvistika olümpiaadid on samal päeval. Feil ma ütlen. Ma tahaks mõlemasse minna! Miks inimesed arvavad, et need, kes huvituvad lingvistikast, neid ajalugu ei koti ja vastupidi? No tegelikult, probleem on selles, et Jessu on juba sügisest saati arvestanud minu kui ajalooolümpiaadile minejaga ja andis mulle isegi vastavat kirjandust. Nüüd aga tuleb teha valik - karta on, mille ma valin! Aga kuidas seda Jessule niiviisi selgeks teha, et mina ülejäänud pool aastat oma hinnete pärast kartma ei peaks? Iseenesest ju loogiline ja arusaadav valik - lähen lingvistikat ju edasi õppima. Ja lootus midagi saavutada on sellel alal samuti suurem. Eks näis, hakkan kodus peegli ees kutsikanägu harjutama.

Reede on see saatuslik 20. jaanuarikuu päev, mil peab valitud olema eksam. Nägin valikupaberit juba mitu päeva tagasi tegelikult ning panin isegi kõik eksamid kirja. Peale mate. Lihtsalt käsi ei tõuse seda risti tegema! Aaaargh!! Edinburgh y u no send me ur decision??!? Ainult Edinburghi pärast ma seda eksamit teengi! Kui nad mulle kohta ei paku siis on DOUBLE FAIL! Ja ma kardan, oi pekki, kuidas ma kardan! Homme vean selle ristikese paberile... kui kõrgemad olendid mulle jõudu annavad.