Väiksed hetked

Tagasi Manchesteris juba pea kaks nädalat, rakendan ringi. Seda, teist, kolmandat - rõõmus meel, kui midagi õnnestub... ja siis tuleb see hetk hilisel õhtutunnil, mil peaks hakkama magama minema, kuid just tol pimedal minutil otsustab kogu maailm kaela sadada. Miks üldse rassida?

Sulgen silmad ja unustan... ?
Aga...

Nii palju on vett, et otsa ei näe
ja ujudes lõppeks mul jaks.
Kui ujuksid vastu ja annaksid käe,
las põhja siis vajuks me kaks.

(Ruja - Teisel pool vett)