Ookean...

Ma lihtsalt ei suuda hetkel ilma selle lauluta elada enam. Mõnikord on õhk liiga raske, et seda endale peale surumas taluda. Tahaks istuda tühjas rannas, varbad vees, tähistaeva all ja mitte tunda aja kulgu, unustada kõik, mis on raske. Hea oleks sulgeda õhtul silmad ning ärgates leida end kusagilt mujalt. Ja siis ma ei tea, kas ma tulengi tagasi...

Sellel maal abiellusin endaga
Kus jaaniussid on õppinud lendama
Lubasin endale kui meri vahutas
Olla truu kuni surm meid lahutab
Ja ma ei tea kas ma tulengi tagasi
Kallis ei pahanda, talle jääb kingiks see
maailma ilusaim laul...