- sedasi tuleb alustada, kui ei tea kust alustada. Nii, nii palju asju on toimunud vahepeal, et mine hulluks. Võtan kalendri ette. Aga kõigepealt lõpust. Päris lõpust.
Lõpetamiste maraton algas minu jaoks Kadrioru lossi Roosiaiast. 20. juuni kell 12 Kaisaga väiksele grillile Presidendiga. Süüa sai ilusti, esines Mari Pokinen, ilm oli ka nauditav - mida veel tahta? Teisest küljest, kingad olid ebamugavad ja päike põletas mõnuga mind ära. Vastuvõtult rallisin trammiga kõigepealt tädi juurde, võtsin asjad ja põhimõtteliselt otse Kiili kullakalli Sainty lõpetamisele, kuhu jõudsin imekombel vaid 30 min hilinemisega. Mul ei oleks pidanud kurb olema, aga näed, oli! Kui viis aastat ei ole midagi muutnud, siis ei muuda see tühipaljas gümnaasiumi lõpp ka ju midagi. Aga ikka oli kurb miskipärast... Tähistamine jätkus Helina juures hea-paremaga. Helina kui väike töönarkomaan pidi muidugi hommikul esimese bussiga linna sõitma, mina sleepisin rahulikult edasi :) Pärast ülekuumenenud autoga linna tiksutamist suundusin REKK-i eksamitöödega tutvuma. No ei andnud see 2p mulle rahu kirjandis! Tuli välja, et viga iseenesest oli selline, et oleks äärepealt selles ametlik-vaikses ruumis kerge facepalm+vali naer maha pannud. Juhtub! Lisaks olin suutnud midagi eesti.ee-s susserdada niiviisi, et mate tööd ei näinud. Ega väga ei igatsenud ka ausaltöeldes! Inkas olid lihtsalt mingid ülemõtlemise vead... Ah, pekki, ma ei jaksa eksamitest mõelda enam. What's done is done, and it is DONE!
Edasi suudnusin Stockmanni, kataifi tainast otsima, mida lihtsalt mujal ei müüda minu teadmiste kohaselt. No tervist, ehitame tõesti ainukese töökorras WC viiendale korrusele!Aeg lendas, Henriga sadamasse, viiese praamiga Hiidu ja home, sweet home! Õhtul vaatasin jalkat, aga enne tegin järgmiseks päevaks knafet - vaieldamatult üks mu lemmikmagustoite! Lihtsalt niiii niii heaaaa ja omapärane ja midagi keerulist valmistamisel ei ole! Ristiti minu venna poolt kohe "juuksekoogiks" :D Aga, Helina, spetsiaalselt sulle retsept, nagu lubasin! Ja väike märge ka: apelsiniõli minuteada Eestis ei müüda, apelsiniõievett saab Piprapoest. Mul ei ole hetkel kumbagi, kasutasin apelsinikoort ja ajas ka asja ära.
22. juuni hommik. Sainty sünnipäev. Lõpetamine. Kõik. Punkt. Tühjus. Ei osanud nagu midagi mõelda või tunda. Kõik kuidagi lihtsalt hõljus mööda: juuksur, meik, isiklik maniküür by Sainty... ja siis aktus. Ka see toimus nagu mingi kummalise lumma all. Jari kandis lippu, olime Kaisaga kuldmedalistidena tema assistendid. Saalis istusin sellise koha peal, et pool aega kulus unistamisele, et lõpetaks see päike ometi mu juuste ja kaela kõrvetamise. Lilled õpetajatele, palju ilusaid sõnu, väike valss direktoriga, hunnik lilli meile, pildistamine üksi, kaksi, kolmi ehk 1000 pilti kivistunud naeratuse ja erinevate inimestega. Nojah...Ma isegi ei tea, kas mul oli kurb. Vist oli. Aga tegelikult pole mul siiamaani kohale jõudnud, et nüüd ongi läbi. Olen KÜG vilistlane, mitte enam abiturient. Ja me valgume laiali, kogu see võrratu LXV seltskond... Loodan, et see ei jõuagi kunagi kohale, sest siis on kraanid valla kohe tükiks ajaks...Kodus pere ja sõpradega väike istumine, uurisime koos kingitusi, medalit ja tähtsaid pabereid. Heldemalt pühendusega raamatu saamine oli lihtsalt ütlemata armas! Ja muidugi Sainty "Suur küpsetamisraamat" oli nagu rusikas silmaauku! Aitäh teile! Vennakese kink oli salapärane lause: "kui ilus ilm on, siis ma helistan sulle". But I think I know! Yay!
Kell sai imeväel ühe sekundiga üheksa ja suundusin edasi Roograhusse, kus oli meie eel-aftekas. Omnomnom, Rootsi laud! Šampa kõigile! (no mina, Sillu ja Kape välja arvatud) Sirtsu ja Sull olid hõumid. Kesköö paiku edasi Pullu. Enamus läksid meie tellitud vip-bussiga, mina Silluga, kuna oli vaja kõigepealt oma auto Kärdlasse tagasi toimetada. Pullus olek ja sealt bussiga tagasitulek olid... huvitavad. Nagu ka järgmine õhtu, mil taaskord sinna. Ei olnud üldse nii plaanis, aga no on Kreet ja tema veenmisoskus! Täna siis natuke zombi jälle :) PS: Kreet, mul on sinust päris toredad päikeseprillidega pildid telefonis :D :D :D
Ja veel, Maria tuli Saksamaalt külla viimaks! Yay! Mõtlesin täna terve päev lebokunn olla ja mugida šokolaadi ja magusat ja kõike, mis on niiiii heaaaa aga saime hoopis temaga kokku õhtul. Mitte et need teised asjad selle pärast tegemata jäänud oleks :D Lõpuks tiirutasime Kaisa, Triinu ja Marisega niisama mööda linna ja söötsime vahepeal sääski. Oli tore :)
Nii need viimased päevad kulgenud on. Tuleks ükskord ennast käsile võtta ja hakata järjest ära tegema vajalikke asju - aastaraamat, Kairitile pilt, ülikoolipaberid, õppelaenupaberid.... appi, pange kõik põlema...


No comments:
Post a Comment