Kõike muud ja Piigadega Poolas vol 2

Nii... nüüd küll juba neljandat päeva kodus tagasi, aga lihtsalt ei jaksanud kirjutada midagi vahepeal. Kimbutas haigus, mis Poolas muutus peavalust ja palavikust hoopis kaduma läinud hääleks. Ja nii umbes neljaks päevaks. Rekord. Koju jõudes lugesin suure ampsuna läbi Carlos Ruiz Zafróni "Tuule varju" - tõeliselt paeluv, suurepäraselt kirjutatud raamat. Hingemuutja? - ei seda mitte, aga nauditav ajaviide küll.

Mõtlesin korraks minna täna Rannakasse August Hunti kuulama, aga kuna keegi mulle lapsehoidjaks ei tulnud, siis jäi see sats katki. Nüüd varsti Mannu juurde ja väike meeldivate mõtete õhtu. Ja edasi? ei teagi... Kasutan praegu üürikest vaba hetke, päästev liiter pina colada-maitselist teed lauanurgal, et vähemalt blogiga elule veidike järele jõuda.

Kuhu ma jäingi? Aa.. teine päev.
Ööbisime Krakovis hotellis nimega Krakus. Kolm tärni. Väga kena hotell oli. Õhtusöögiks jätkasime lihapallikestega Tiina&Kristiina toast, lisaks kartuliputru ja croissanti. See ööõhtusöök on hukutav.

Kolmandal päeva, 23. märtsil ehk reedel (aastal 2012 jne) oli äratus isegi normaalsel ajal, mitte enam 5.30. Hommikust sõime hotellis. Mmmm... röstsai moosiga... õgisin neid vist igalpool :D Reedene päev tähendas muidugi ka pidu - kümneks sõitsime festivalipaika Nowohuckie Centrum Kulturysse. Kiired proovid, veidi niisama istumist ja nautimist kuidas vene mini-Alla Pugachevad meie kuulmekilesid purustada üritavad ja silmipimestavalt kõrgete patsidega lava vallutavad. Oi, tere, mu pärg jäi koju. Nice one. Õnneks oli teine kaasas. Varsti tuligi meie kord lavale ronida. Lava oli muide väga võimas, valgete kardinate ja spetspõrandaga ja RUUMI OLI!! Trepid olid ohtlikud - üks tüdruk sai kukkudes peapõrutuse. Esimene tants, "Rätti Tooma", õnnestus talutavalt. Teine, "Simmanipolka" ehk WILLAGE PARTY oli... jamh.. willage party oligi :D Aga sellest me rohkem ei räägi. Millegipärast oli festival ise väga... mõttetu. Pealtvaatajad olid suuremalt jaolt kas esinejad ise või siis soliidses eas vanahärrad. Lisada siia veel ooperidiiva aktsent ja "Thank you for you!"
Lõunasöögiga algas poola noodlemania. Lahjale puljongile ja kolmele nuudlile järgnes seisnud maitsega salat, paneeritud kana ja kartulipudrupallike. Ei olnud hea. Nautisime õues sooja ilma ja päikesepaistet. Kuna aega jäi üle, siis otsustasime korraldada ära šoppingutuuri. 2,5 h hiiglasuures kaubamajas ja kogu minu saak: retuusid :).
Õhtuks jälle armastatud puljong ja minule peavalu.
Vesipapp ja jõgitilder - oleme loodustargad :)
Kokkuvõte: ei olnud minu päev.


Neljandal päeval olime tõelised turistid - ekskursioonid Waveli lossi ja Wieliczka soolakaevandusse. Lossis pidin noorematele tõlkima giidi inglisekeelset juttu. Muidu oli kõik tore, aga kui 2 h jahvatada, iga teine sõna renessanss, gooti, romaani, 17. sajand, seinavaip, Szgnakjhniorghjavio ja Agherhbsgöhoi Isjkghawnghanvkvwj, siis... ei imesta, et keegi kuulata ei jaksanud. Ma ei jaksanud seda teksti enam processida ka. Lisaks oli see esimene päev, mil mul hääl ära hakkas minema.
Peale lossis asuva muuseumi nägime ära veel katedraali, hiigelsuure kella ja krüpti, kuhu oli maetud palju tähtsaid poolakaid. Smolenski lennukatastroofis hukka saanud president Lech Kaczynski magas samuti igavest und raske graniitplaadi all. Uskumatu, et sellest õnnetusest on juba pea kaks aastat möödas. Nagu alles eile oleks seda estas lahanud...



Vaatasime veidi ringi ka Krakovi vanalinnas ja sõime lõunat kusagil suvalises keldrirestoranis. Sain emale kingituse, koju ka midagi, nägime karkude peal kõndivaid lõbustajaid ja uhked rakendid pakkusid inimestele lõbusõitu - tuli isegi veidi keskaja tunne.

Soolakaevandus jättis väga sügava mulje. Tõeliselt ilus. Uskumatu, et kõik see - katedraalid, käigud, restoran, muuseum, võimsad koopad, soolajärved, kujud, bareljeefid... - on inimeste aastatepikkuse kannatliku raiumise ja planeerimise tulemus. Mõte sellest, kuidas inimesed juba 13. sajandil nagu ussikesed maa alla tungisid, et saada kätte väärtuslikku soola, on ulmeline. Saime teada, kuidas soola kaevandati ja laulsime St. Kinga katedraalis "Sepapoisse" :D. Lugesin just, et see ruum on väidetavalt Euroopa parima akustikaga. Ei vaidle vastu, isegi meie ebaprofessionaalne esitus kõlas võimsalt. Giidid olid ülilahedad! Paratamatult mõtlesin terve aeg 135 m maa all olles "Moria... Moria...".
Pärast kaevandust veel kiire toidupoepeatus (hehee, hüppasin siiski H&Mi ka sisse) ja väsinuna tagasi hotelli. Viimase Poola õhtu chillout.

V päev - algas tagasisõit, mis ei tundunudki nii pikk. Võib-olla seetõttu, et magasin rohkem. Ja lugesin ja tegin matet ja kuulasin muusikat... Leidsin isegi bussis magamiseks ideaalse asendi. Ja muidugi oli lõunasöök jälle macis. Kerge MacWrap + friikad + coca ja kõigil kõhud pekkis. Hääl jäi Poola, Krissu õpetas ingverit sööma :). Yummy!
Ööbisime taaskord juba tuttavas Metropolis hotellis (mm.. pigem Overlook :D) Kaunases.

VI päev ja home sweet home. Hommikusöök jälle hotellis - kes kõik müsli ära mugis?? Jäin taaskord truuks armastatud moosisaiadele. Pärast sööki asjad bussi ja oi, juba Iklas. Eesti toit! Feels like home. Ausalt, Leedus ja eriti Poolas normaalse maitsega toitu vist teha ei osata. Eriti hull on lugu salatitega. Kõik oleks nagu vanaks jäänud... Iklast edasi läks kõik väga kiiresti. Pärnus bussivahetus, kerge šopping (jee, sain teed!) ja plaks! Rohukülla. Praami peal natuke nalja ja viimane mugimismaraton. Bussiga teel Kärdlasse raisati ära veel viimased energiariismed kummalistele kaanonitele.
Jetoili parklasse jõudes avanes uhke vaatepilt - 50 lapse vanemate autodest moodustatud koridor. Tundsime end hetkeks staaridena.
Ja siis... oma voodi!

Piigadega Poolas vol 1

Kolmapäeva hommikul äratus 4.00. Kahjuks ei pressinud jälle eelmisel õhtul enne ühte magama, aga selle korvas ilusti pühapäeval/esmaspäeval 13 tundi järjestikkust und. Viimati sai niiviisi magatud vist suvel. Lihtsalt nii nõrk ja jõuetu oli olla, pea valutas... Tagajärjeks hunnik kahtlasi unenägusid. Aga nüüd reis. 5.30 start Jetoili eest - esimese päevaga Leetu välja, ööbimine hotellis Metropolis, otse jalakäijate tänava kõrval. Tee peal üritasin aega veidi kasulikult ka veeta ja tegin matet. Ega midagi välja suurt ei tulnud aga jah. Veidi und, veidi filme... Sõit, sõit, sõit. Imekombel ei läinudki 50 inimese hulgast kellelgi süda pahaks vist.

Hotell oli ka omaette nähtus. Muidu suht ok, aga esimene mõte sisse astudes oli "The Shining" :). Kes on näinud/lugenud, see mõistab. Üldiselt jäänuk nõukaaegsest hiilgusest - viiemeetrised laed, kooruv krohv, vaibatatud, seinalühtritega kaunistatud koridorid, kunagine "euro"remont. Kuid voodid olid pehmed ja kõik kena kuni ei vaadanud silmade kõrguselt üles- ega allapoole. Veidi klaustrofoobiline kogemus on 1m x 1m lõpmatusse kõrguva laega betoonist dušiubrikus pesemine. Vannitoas oli lisaks kraan katki.

Õhtul mugisime oma lihapalle kartulisalatiga ja chillisime piigadega niisama ainukeses rõduga toas (ja... feil Krissuga) ja hiljem uurisime pidevalt seinu väristava muusika allikat: jalkabaarid korrus allpool, üks üle tänava, teine paar ust edasi. Jäunasime viimases mõnda aega, lollistusime ja time to go to bed :) tegelikult sain enne veel wc-s tualettpaberihoidjat parandada, kuna pool sellest otsustas seinast lahti lasta.

Tänane päev algas poole kuuest. Pesema, sööma, kohver näppu ja las sõit Poola poole jätkuda. Bussis jällegi sama: filmid (sry 17 again ja Sõrmuste Isanda naljad??!! Uskumatu :D ), nälgamine, sleep, mate... Siis MacDonaldsisse. Miks?? Don't like mac... Jah, chicken nuggets, jäätee ja midagi ebatraditsioonilist, millele ma vastu panna ei suutnud. Kohustuslik kuuma šokolaadi degusteerimine andis taaskord tunnistust, et Gahwa ja eriti ise tehtud on siiski kvaliteedilt, tekstuurilt, maitselt, sisult jne. ületamatud. Nüüd Poola uhkel pinnal bussiga edasi, edasi...

"Miks???" ma küsin

1) Miks ma teisipäeval vastu kolmapäeva terve öö üleval olin ja inka presekat tegin??
2) Miks ma haigeks jään siis, kui kõik teised terveks on saanud??
3) Ja veel üks "Miks??" suunatud Hellule ;)

Eriti imelik nädal on olnud jälle. Neljapäeval tegime Mannuga lambist muffineid ja viisime reedel kooli - vaheaja algus ikkagi! Kui nüüd mõelda, siis see on tegelikult meie viimane tõeline vaheaeg. Suvi ei lähe arvesse, siis on kool lõpetatud juba. Seda vaheaega ka pole põhimõtteliselt, kuna kolmapäeval on juba Hiiu Piigadega Poola sõit. Loodame, et tuleb lahe reis! Jälle viimane, ikkagi... kurb.



Reede oli veelgi lambisem päev. Koolis oli ainuke tõsine tund vist matemaatika, teistes pmst midagi ei teinud: estas viktoriin, ajaloos u 9 inimest kohal, inkas presekad. Koju jõudes kaunistasin neljapäeva õhtul alustatud koogi (no ei tulnud välja kahjuks nii normaalne, kui esimene kord) ja siis tegin valmis fotojutustuse kunstiõpetuse tarvis. Ja juba oligi õhtu käes, Kreet ja Mannu tulid meile, rääkisime juttu, mugisime ja edasi nende ja Erliga Carribasse. Eriti tore oli öösel koju jõudes avastada, et vett ei ole. Hiljem sain teada, et kuuldavasti ei olnud kellelgi Kärdlas sel öösel vett... küllap mingi rike. Teine tore avastus oli see, et olin kuhugi ära kaotanud ühe oma lemmikkõrvarõngastest :(((
Aa ja muidugi Erl: "Kas te saaksite palun kundetule põlema panna?" :D :D :D

Laupäeval oli meeldiv äratus - kurk haige, peavalu, liigesed nagu vanainimesel... Gripp jõudis minuni viimaks ja põhjustas äärmiselt mõttetu ja väsinud päeva. Akna taga luuras paks udu otsekui peegeldades mu enesetunnet. Eile oli kõik peaaegu sama, kui välja arvata see, et tuli ennast kokku võtta ja tegutsema hakta - jälle need TÜ kursuste tähtajad... Parim asi päeva juures oli tass kuuma šokolaadi tšillipipra, vahukoore ja kookosega... yummy! Täna sama. Aga nüüd olen liiga väsinud jälle... tuleb magama minna vist. Tarvis kolmapäevaks (v noh tegelikult homseks juba, kui arvestada, et meil on inka suuline proovieksam, mate kontsultatsioon ja tantsukas) terve ja elujõuline olla..

Valged kajakad kisavad... akna taga. Ja varesed jooksevad katusel niiviisi, et mu tuba väriseb. Ma saan aru, et kevad on, aga ei tasu nüüd nii ülemeelikuks ka minna.

Tere!

Teen inka presekat. Pool on valmis :)

Long time no write

Tegelikult ega midagi öelda väga pole. Vahepeal otsustasid õpetajad streikida, seega eelmisel nädalal käisime koolis ainult esmaspäeval ja teisipäeval. Idee järgi oleks võinud kolmapäevast siis minivaheaeg alata, aga kus sa sellega! Ega õpilastel ju väljaspool kooli elu ei ole! Mis nad seal kodus ikka vedelevad? Anname neile kõigis ainetes mahukad 'loovad' ülesanded. Nüüd ongi selline olukord käes, et mina pole siiamaani suutnud ennast veel sellest küpsisest läbi närida... inka presekas, kehalise ja bioloogia küsimused alles ootavad tähelepanu. Tõotab tulla pikk õhtu ja varajane hommik...

Üritasin vahepeal tegeleda ka filmiga, aga kahjuks sellest suurt midagi välja ei tulnud. Naistepäev möödus eriti toredalt - köögis. Väike lemmiksalat ja kana-juustu kaste+riis. Laupäeval sai käidud veel Silvia sünnal, seega pühapäev ei olnud kuigi produktiivne. Õnneks oli esmaspäeval kirjandipäev - ma ei oleks tundides istumist vist üle elanud. Kahjuks selgus raamatukokku jõudes ja tekste lehitsedes, et ka kirjandi kirjutamiseks on täiesti vale päev mu jaoks. Üle kivide ja kändude kulges see. Küsimustele vastamine oli valikuline, aga leian, et kui juba teha, siis teha kõik. Suurt midagi sellest soperdisest ei oota ega looda. Suutsin jälle teemavalikuga natuke rappa minna. "Kuidas ajalugu mõjutab inimsaatust." Esmapilgul väga hea teema, palju ilukirjanduslikke näiteid, teisalt aga... ühekülgne. Kuidas ma peaks sellele teise nurga alt lähenema?? Väitma, et EI, minevik ei mängi tuleviku kujunemisel mingit rolli. Ahh... Seda probleemi mõistsin kahjuks alles pärast tunniajast istumist ja märkmete tegemist. Ei hakanud teist teemat ka võtma enam. Saab mis saab. Pärast kirjandi valmis saamist (olin vist viimane...) läksin poodi, ostsin mõnusa suure karamellise koorejäätise ja loivasin koju. Päike säras. Nii hea oli!

Üldiselt on mul tunne, et see nädal ei ole üldse minu nädal... Miski ei taha sujuda. Hea uudis oli siiski eile see, et sain lingvistikaolümpiaadi eelvoorust edasi. Päris uhke oli vaadata seda tabelit - 3. koht, eespool Reaalkool ja Hugo Treffner, selja taga Prantsuse Lütseum, veel Reaali ja Treffnerit :) Lõbus on olla nende vahel mingi lambika Kärdla Ühisgümnaasiumiga. Tegelikult see on vist ainuke olümpiaad, mis mulle tõsiselt korda läheb ja mille üle ma väga õnnelik olen. Nüüd 21-22 aprill Tartusse vabariiklikule & let's see what happens. Vahemärkuseks veel, et 13-15 aprill sõit pealinna Kooliteatritele - "Viator ja drüaad" saab veidi ümber tehtud.

JA PAKKUMINE: kui mõni meessoost isik tunneb oma südames soovi kehastuda gigolo-puuks isiklike groupiedega, siis andke endast märku! Just selline roll on enampakkumisel (Tallinnasse saab ka for free + cool seltskond)!

Tähtsamad edasised plaanid nädalaks: teha mõnd heaaaad kooki, teha valmis fotojutustus, filmikas :)

Suvi piilub

Täna on nii uskumatult ilus ilm. Päike särab, lumi sulab... Selline suvetunne käib lainetena peal. Puud võiksid ka lehte minna, siis olekski suvi käes.

Veetsin sisuliselt terve päeva mõnusasti kultuurimajas Hiiumaa kooliteatrite festivalil. Meie tagasihoidlik trupp oli väljas kahe tükiga: "Viator ja drüaad" ning "Kohtuotsus". Osalesin neist viimases, aga edasi sai (minumeelest 100% teenitult) puuhaldja lugu. Annika sai eraldi tunnustatud raamatuga, mille üle mul on tõsiselt hea meel. Nüüd hakkame näitekas drüaadietendust lihvima ning mina ja Agnes saame tõenäoliselt tagasi oma taustainisemisosad :). Tartusse ikka koos! PS: meil on ülilahe seltskond.

Kuidagi hea ja rahulik on olla. Istun köögis ja vaatan aknast välja. Tegelikult hakkan kohe singi-juustu pannkooke tegema. Yummy!