2) Miks ma haigeks jään siis, kui kõik teised terveks on saanud??
3) Ja veel üks "Miks??" suunatud Hellule ;)
Eriti imelik nädal on olnud jälle. Neljapäeval tegime Mannuga lambist muffineid ja viisime reedel kooli - vaheaja algus ikkagi! Kui nüüd mõelda, siis see on tegelikult meie viimane tõeline vaheaeg. Suvi ei lähe arvesse, siis on kool lõpetatud juba. Seda vaheaega ka pole põhimõtteliselt, kuna kolmapäeval on juba Hiiu Piigadega Poola sõit. Loodame, et tuleb lahe reis! Jälle viimane, ikkagi... kurb.

Reede oli veelgi lambisem päev. Koolis oli ainuke tõsine tund vist matemaatika, teistes pmst midagi ei teinud: estas viktoriin, ajaloos u 9 inimest kohal, inkas presekad. Koju jõudes kaunistasin neljapäeva õhtul alustatud koogi (no ei tulnud välja kahjuks nii normaalne, kui esimene kord) ja siis tegin valmis fotojutustuse kunstiõpetuse tarvis. Ja juba oligi õhtu käes, Kreet ja Mannu tulid meile, rääkisime juttu, mugisime ja edasi nende ja Erliga Carribasse. Eriti tore oli öösel koju jõudes avastada, et vett ei ole. Hiljem sain teada, et kuuldavasti ei olnud kellelgi Kärdlas sel öösel vett... küllap mingi rike. Teine tore avastus oli see, et olin kuhugi ära kaotanud ühe oma lemmikkõrvarõngastest :(((
Aa ja muidugi Erl: "Kas te saaksite palun kundetule põlema panna?" :D :D :D
Laupäeval oli meeldiv äratus - kurk haige, peavalu, liigesed nagu vanainimesel... Gripp jõudis minuni viimaks ja põhjustas äärmiselt mõttetu ja väsinud päeva. Akna taga luuras paks udu otsekui peegeldades mu enesetunnet. Eile oli kõik peaaegu sama, kui välja arvata see, et tuli ennast kokku võtta ja tegutsema hakta - jälle need TÜ kursuste tähtajad... Parim asi päeva juures oli tass kuuma šokolaadi tšillipipra, vahukoore ja kookosega... yummy! Täna sama. Aga nüüd olen liiga väsinud jälle... tuleb magama minna vist. Tarvis kolmapäevaks (v noh tegelikult homseks juba, kui arvestada, et meil on inka suuline proovieksam, mate kontsultatsioon ja tantsukas) terve ja elujõuline olla..
Valged kajakad kisavad... akna taga. Ja varesed jooksevad katusel niiviisi, et mu tuba väriseb. Ma saan aru, et kevad on, aga ei tasu nüüd nii ülemeelikuks ka minna.

No comments:
Post a Comment