Mõnikord lihtsalt elu on nagu South Manchester Parkrun - kümme korda kõhuli mudas, pori kõrvas, käsi marraskil ja botased nagu kaks akvaariumi, kuid vaatamata sellele tuleb ikka püsti tõusta ja jätkata. Jääda maha - siis sinna sa jäädki! Hambad huulde, paar sügavat hingetõmmet, silmad kinni, üles ja edasi, kuna keegi sind seljas kandma ei hakka.
Sa võid mu pangakaarti lukku ajada, õpilaspileti ära kaotada, postkontori markidest tühjaks teha, majakaartile prao sisse lüüa, uued saapad kuluma panna, iga päev toiduks friikaid ja burksi pakkuda, ainukese hariliku pliiatsi rotti lasta, mind lähedastest eemal hoida, mitte lasta rahvatantsuga tegeleda, mumfordide kontserdi piletid poole tunniga välja müüa, näidata MyManchesteri portaalis "there is a problem with your accommodation application", hunniku koduseid töid kaela visata, tolmuimeja juhtme pistikupesaga mittesobivaks muuta, lihased valutama panna, but Life, you fucking bitch, I'm challenging you to break me!
Tore päev oli muidu, ostsin šokolaadi.
See postitus väärib suurt like'i :)
ReplyDelete