Lätsi Haanimaale, tereq!

Oll hää!

Jälle on uus nädal märkamatult mööda tiksunud, kuid tegevust on jagunud. Ülemöödunud reedel sai Paides võisteldud - jee, 800 m 1h unega :D Ikka juhtub.Järgmine päev edasi Tartusse. Seda Paide bussijaama ikka andis otsida! Ja infopunkt oli ka suletud, seega polnud mul aimugi, kas 9.15 buss ikka läheb, palju see maksab, kuskohast väljub... Egas midagi, läksin kohale lihtsalt.
"Õpilane Tartusse."- "6.30 €"
F U I'm broke!
Jah, mul savi, et ametlikult ma hetkel õpilane ei ole, püüan ikka igal pool soodust saada :D
Üritasin bussis veidike tukkuda, palavus levis. Uurisin inimesi - Tartu kandis liigub tõesti palju huvitavaid tegelasi!

Ülikoolilinna pärale jõudes oli veidi üle tunni vaba aega - buss lingvistikutega pidi Vanemuise eest lahkuma 12.00. Peatusin jaamas ühe pingi ääres, et oma hiiglaslik kampsun kotti pressida. Istuv vanadaam vaatas mind hetke ja lausus siis: "see koht on kinni, mu sõbranna tuleb kohe tagasi" Kui armas! "Ma ainult panen oma kampsuni kotti, ma ei soovi istuda". Mässasin seal villase riide kuhja ja protestiva lukuga, kui korraga kuulsin enda kõrval häält, mis ilmselt rääkis minuga. "Jajah, ma kohe lähen," vastasin kiiresti, kuulmata õieti, mida too ütles. Mõtlesin, et vanadaami sõbranna tuli oma kohta nõudma, kuid pilku tõstes vaatasin tõtt kahe verd täis valgunud tumeda silma ja sagrise juuksepahmakaga. "Üks jeuro... üks jeuro..." kiitsaka mustlasnaise hääl oli kähisev ja kange. "Ee.... mul pole..." pobisesin ehmunult ja tormasin minema. Creepy.
Järgneva tunni veetsin niisama mööda poode sajakilose kotiga ringi tatsates.

Keeleteadlaste bussi astudes paistis, et suurem osa seltskonnast on omavahel juba vanad tuttavad. Eks see nii oli ka, geeniused koos, kõik olümpiaadidel aastaid käinud-võitnud, tulevikusihid kõrged ees. Tundsin end rumalana ja olin vait. Üsna pea aga selgus, et kõik olid tegelikult väga toredad ja sõbralikud inimesed. Kõige huvitavamad olid aga vestlused ja arutelud - näiteks vaatasime jalgpalli EM-i finaali kommenteerides kommentaatoreid. Lisaks selgus, et maailm on ikkagi päris tilluke, kuna lausa rahvusvahelised tutvused kattusid.
Laager ise toimus Vasknas, umbes 1 km Suurest Munamäest. Üliilus koht - järv, saun, mäekesed, kunst, mugav maja, hea söök... mida veel tahta? Vee peal sai seigeldud nii paadi kui vesiveloga, ujumas käidud mitu korda päevas. Puhas nauding! Loomulikult ei löönud me ainult lulli, suurem osa ajast oli ikka tõsine töö: loengud, ülesannete lahendamine, välipraktika. Minul igastahes oli väga huvitav, ei kahetse! Pluss oli muidugi ka see, et laager oli tasuta, kohad said lingvistikaolümpiaadi 15 paremat :)

Olin natuke omapärane ja ärkasin hommikuti teistest kaks tundi varem, et minna Lõuna-Eesti võrratusse loodusesse jooksma ja sulps järve ja pesema. Paraku oli see 'harjumus' veidi liiga kurnav, seega viimane hommik loobusin ja käisin lihtsalt ujumas. Sai välja magada!

Üks lahedamaid ettevõtmisi oli välitööde praktika, mille käigus pidime intervjueerima võru keele kõnelejaid. Meie grupi ülesandeks oli uurida pöördelõppe ja minevikku, keelejuhiks oli 8-aastane tüdruk, kes oli äärmiselt abivalmis ja tore. Appi ma nii armastan, kui inimesed räägivad murdes! Eelviimasel päeval ränkasime Suurele Munamäele ja otsustasime Liviaga teha väikese fotosessiooni torni igal korrusel :D

Mis mulle Vaskna talu juures eriti meeldis oli hool ja armastus, mis õhkus igast detailist. Kõikvõimalikud puitpinnad olid kaunistatud lillekeste ja mustritega, isegi seinalambid meenutasid liblikaid. Ja loodus, muidugi see loodus... Hiiumaa on ikka hoopis midagi muud.

Kolmapäeval Tartusse tagasi jõudes lagunes seltskond laiali, kes kuhu. Enamus suundusid siiski Tallinna poole, nii ka mina. Arutasime pea terve bussireisi erinevaid fantaasiakirjanduse pärle. Kummaline küll, et olime kõik nii sarnaseid raamatuid lugenud. Sõrmuste Isand oli muidugi Piibel :D

Linna jõudes viskasin kiiresti koti tädi juurde ära ja siis juba Marisega väike nautimus. Istusime ühes ülimõnusas Vanalinna kohvikus, pärast imetlesime päikeseloojangut... ja tuju oli heaaaa... elu on ilus :)
Järgmine hommik korraldasin ära oma šoppingutuuri ja rahakott jäi ikka korralikult õhemaks. Pärastlõunal põgenesin seebikate ja vox populi eest, õhtul Kreedu ja Jaanusega Õllesummerile. Vaatasime seal bikiinimodelliks pürgijaid ja mõtlesime "miiiiiiks....". Jamh. Minul käisid neelud benjihüppe järele, aga no 50 €, väga ei pressi... Kahju. Peagi lummas meid Mika oma lõputu energiaga. Miks ma ei ole teda kuulanud, nii paljud laulud on puhas rõõm ja mängulisus nootidesse valatult! Otsustasin temaga abielluda :D Pärast trehvunks kompaniiga Vanalinnas ja oi oi ei olnud hea mõte tädi juurde poole viiest hommikul jõuda! Et siis edaspidi, kui linna tulen, olen avatud öömajapakkumistele :P

Reede hommikul tagasi kodusaarele... pärast istusin õhtul niisama ja mõtlesin, et igav on... tahaks tantsida... Aga laupäeval Kaiber 19 ja parim võileivatort! Sai jällegi tehtud lolle pilte, migi aeg suundusime Rannakasse, kus muusikavalik oli küll ebaõnnestunud suurem osa ajast. Passisime. Oi, kust sellised tegelased välja on ilmunud?

Pühapäevast tänaseni on olnud kuidagi väga ebaproduktiivne aeg. Sain küll paberid Manchesteri poole teele, aga muud väga midagi peale trenni. Ajaa, laupäevast veel see, et terve hommikupoolik sadas korralikku padukat. Kui vahepeal väike paus tuli, mõtlesin, et lähen käin jooksmas ära. Muidugi, hakkaks ikka sadama siis, kui ma kodust 3 km kaugusel olen! Hello, wet t-shirt competition! Koju jõudes läbimärg, aga suund dušši alla - jälle läbimärg. Kuivasin veidi, siis tuli meelde, et oleks vaja üht-teist õiendada linna peal. No car :( Vihmavari kaasa ja minek jalgsi. Tervist, kõik asutused kinni! Koju jõudes olin taaskord märg nagu koer, pool teed tatsasin paljajalu, kuna kingadest lihtsatl oli rohkem kahju kui kasu.

Vahepealsest ajast

10000x replay peal!

Kirjutada ma ilmselgelt enam ei oska, kogu võhm läks kirjandisse. Aga veidi nüüd ka sellest, mis toimus enne lõpetamist. Jälle ma ei tea, kust alustada. Liiga naljakas oli koguaeg!

Juuni teine nädalavahetus trippisime Mannu ja Kreeduga kusagile Pärnumaale maailma ilusaimasse kohta järve ääres. Palju uusi ja lahedaid tutvusi, paadiga järvel päikeseloojangu imetlemine, grillgrillGRILL, omnomnom, huumor 24/7, lambikas kuuvalgel tantsimine, saun, ulmelise tuulega võrkpalli kõksimine, liiga palju kala, et ära süüa, rahu... See oli nagu kummaline unenägu, kus ajal ei olnud tähtsust. Paradiisi rikkus ja rikastas veidi laupäeva hommikul smsiga mateeksami tulemuse saamine. No tervist, mul jäi karp lahti esiteks, kuna ma ei olnud lootnud nii palju ja teiseks, kui ma kuulsin teiste tulemusi. Loodan, et nüüd saab viimaks öelda, et mate on igaveseks kaelast ära. Aga taas paradiisi. Mannuga praami peal nostalgitsesime juba, uskumatu oli tagasi Hiiumaale minna. Ebareaalne. Kõik. Fiasko.

Praegu vaadates möödunud peaaegu kuud aega tundub, et sellest saab parim suvi. Ajus tiksub vaikselt Bryan Adams'i - Summer Of '69... Las kesta see igavesti!

Lisaks avastasime praami peal Mannuga, et lõpetamiseni on alla kahe nädala aega jäänud. Tuli asuda kiiresti vormi saamise kallal tegutsema. Ema oli ka just mu kleidi valmis saanud, aga ma heaga ei hakanud seda proovima üldse enne järgmist nädalavahetust :D Lubasime siis Mannuga iga õhtu, iga ilmaga, igas olukorras jooksmas käia koos lisaks trennile ja vähe mõistlikumale söömisele. Alguses edenes kõik hästi. Lõpuks aga hakkasime ikkagi eraldi jooksma, kuna lihtsalt ajad kuiadgi ei klappinud. Aga hakkama saime! :D Nüüd muidugi lõpetamine möödas, kolm päeva lebokunni ja nommimist. Tuleks jälle mõni lubadus anda.

Järgmine nädalavahetus oli ka veidi omamoodi. Laupäeval Rannakasse dubstepi nautima. Tegelt ma ei saa aru, miks ma läksin üldse, see stiil väga ei istu. Aga no, lahe oli ikka :) Enne rottisime Takise, Marise, Kreedu ja Kaiberiga autos, nautisime päikeseloojangut, avastasime, et mu käsipidur on väga halb ja arutasime aastaraamatu iseloomustusi. Miks mul on telefonis mingid eriti tolad pildid?? Pean siiski ära mainima, et te olete veidi joogisena nii armsalt naljakad ja lollakad :D Kella nelja paiku tuli kellelgi hull mõte ujuma minna. Mõeldud-tehtud. Nüüd iga kord väljakul nähes teatud hoiatusega plakateid mõtlen, et olen ikka tore sõber küll...

Aaa ja ilmselgelt oli meil vahepeal (eee... mai lõpus...) Varjude esilinastus ära :D Sain oma eksamid kenasti viied ja üsna huvitava kogemuse Kultuurimaja kinosaalis kodukootud filmi näitamisest pealekauba. Terve aeg Inxiga kommenteerisime ja irvitasime. Raske on enda näitlemist tõsise näoga vaadata, kui tead, mis seal taga toimub. Filmiga on üldse selline huvitav asi, et tahtsime seda youtubesse üles panna, aga kuna praegu võib-olla areneb miadgi kaugemale edasi (saladusss :D), siis ei saa veel. Vabandust! Minu käest on endiselt võimalik 3 € eest dvdsid soetada, kui kellelgi soovi on (loodan, et mitte :D).

Open up your heart and you'll find love, love, love, love...

Õnnelik olen. Elu on lill. Päris tõsiselt! Ja ma pole isegi mitte armunud. Võib-olla selles asi ongi? :D

Taevas helendab kuuvalguse tuules
Ja südant paitab piimjas õhk
Unustus pitseri vajutand suule
Kuid enam kohal kui kunagi varem

Triivin ja liuglen ja tähti nopin
Hing laulmas on sees
Nii kerge, nii karge, et pisarsilmil
Palun, et kestaks see veel

Kuis kurb saad olla või nutta veel võid
Kui kõik me ümber nii kaunis?
Sa vaata - ja võta, võin anda sul kõik!
Mõistmaks seda võrratut tunnet...

Nii palju on vahepeal toimunud ja mina olen laisk blogija olnud. Aga varsti tuleb mitu pikemat postitust, luban!

Üks õnnelik päev

Eile oli kuidagi nii tore päev. Üle pika aja sujus kõik enam-vähem nii nagu plaanitud, mõni asi pareminigi. Ja ilm oli võrratu! Päike, kevade lõhn... tundsin, kuidas energia minusse tagasi voolas ning mind kogu päevaks rõõmsaks muutis. Hommikul ärgates on viimaks ometi võimalus silmitseda aeglaselt mööda seina edasi roomavaid tõusva päikese kiiri. Terve tuba on täis mahedat valgust... nii võikski jääda. Suvi tõotab tulla äärmiselt põnev - ootan väga!

Koolipäev tuksus mööda pea märkamatus rütmis, suundusin väikese vahepeatusega näiteka proovi. Pooleldi hetke ajel sai 99,9% sõlmitud üks tegelikult äärmiselt oluline leping, millest on siiski täpsemalt praegu veel vara rääkida, aga mis andis kogu päevale veelgi helgema varjundi. Proovis sai nalja, nagu alati, ja mul ei olnud endiselt teksti. Reedel siiski Tallinnasse Kooliteatrite Festivalile esinema ;D. Ja kui juba nädalavahetuse peale jutt läks, siis... issand, ma ei saa, ootan nii väga! Helina - loodan, et meie hunnik plaane mahub ikka selle 24 tunni sisse ära!

Näitekast edasi trenni ja siis koju - ema oli pitsat teinud! Kahjuks tuli hakata ühiskonna arutlust üle vaatama, mis ei olnud just eriti meeldiv tegevus, aga öö hakuks oli ring jällegi tagasi suve juurde jõudnud. Lõpptulemus oli see, et und enam polnud :D