Täna on selline tunne: ühest küljest suur kergendus, rõõm, vabadus, teisalt ängistus, närvilisus, piiratus. Ei teagi, kumba valida. See on nagu vastastikused energiad joogas, või yin ja yang, või kaks kalakest kalade tähtkujus - üks ujub üles, teine alla. Sellises seisundis on tegelikult väga raske viibida, kuna ükski ettevõtmine ei taha sujuda. Täpsemalt - ühtegi ettevõtmist ei taha üldse ette võtta. Tahaks lihtsalt, et päev saaks juba otsa ja algaks uus ja loodetavasti parem. Asjad, mis sinna ei kuulu, vedelevad põrandal, aga käsi lihtsalt ei paindu midagi ära koristama. Tahaks ka olla nii tubli nagu inimesed 100 aastat tagasi. Ilmselt on mul lihtsalt endaga igav.
Sain viimaks läbi raskuste valmis oma loovkirjutamise aine novelli, millega ma kuigi rahul ei ole. Nüüd on veel vaja teha üks referaat, mõned kodutööd ja viis eksamit. Siis põrutan Hiiumaale, kuna täiesti juhuslikult sain sinna suveks töö. Tegelikult ei olnud mul üldse plaanis sel suvel tööle minna, kuna on niigi palju igasuguseid ettevõtmisi alustades tantsupeost ja lõpetades Lee laagriga. Tagatipuks tuleb suvel võib-olla ka ära teha praktika. Ja juba augusti lõpus sõidan ära Rootsi. Uskumatu. Kes oli see, kes aasta tagasi vandus, et tema ei taha lähima paari aasta jooksul mitte kuhugi Eestist välja reisida? Sees on vasatkad tunded, aga ma loodan, et kõik läheb hästi - see on kõigest üks semester.
Järgneva kahe nädalaga tuleb läbi lugeda kõigest 1553 lehekülge. Dostojevski "Kuritöö ja karistus", Brönte "Jane Eyre" ning Poe "Luulet ja jutustusi". I can do it. Or maybe not... Praegu on käsil Goethe "Noore Wertheri kannatused". Kirjandusainete võlud ja valud.... Ma lähen parem lugema.
No comments:
Post a Comment