Loomulikult on vahepeal igasugu asju toimunud, kõigest sellest kirjutada läheks vist paljuks. Seega alustan hetkeseisust.
Peaksin õppima teisipäeval tulevaks morfoloogia praktiliseks eksamiks, aga noo ma ei teaa... olen nagu õppinud ja nagu oskaks ka ja siis ei jaksa rohkem. Aa ja väike vahemärkus ka - see, et ma eesti filoloogiat õpin, ei tähenda, et ma olen kõndiv ÕS. Ma teen õigekirjavigu, sageli ka täiesti teadlikult. Üldse on mu hinges mäss igasuguste ortograafianormingute vastu. Teisalt saab mu ratsionaalne mõistus aru, et see on siiski vajalik ühiskonna toimimiseks. Pean tunnistama, et olen juba osaliselt langenud selle needuse ohvriks: viis esimest bookmarki minu browseris on: EKI keelenõuanne, ÕS, eesti keele seletav sõnaraamat, eesti keele käsiraamat ja eesti-inglise masintõlkesõnastik. Tänan tähelepanu eest, lähen nüüd edasi. Viimasel ajal olen üldse kuidagi selline rahutu, peaks ja tahaks nagu teha igasugu asju, aga kuidagi ei saa ennast kokku võetud, et tegutsema hakata. Koukisin sügavkülmast topsi maasikaid, sulatasin (osaliselt) üles, toppisin mingi hulga neist koogile, mis just hetk tagasi ahjust lahkus ja ajan nüüd ülejäänuid kahvliga mööda kaussi taga. Mmmm... suhkrune. Tegelikult ei peaks ma neid sööma nii agaralt, aga see selleks. Mõned elutõed:
Elu ilus, elu valus,
ilus poiss on elu alus!
Kui tahad kaski raiuda,
siis raiu hästi madalalt,
kui tahad neidu suudelda,
siis suudle hästi palavalt!
Kui sina mind ei armasta,
siis sõidan ära Aafrika,
abiellun ahviga
ja lapsed saavad sabaga!
Zetod "Tšastuškad"
Jep, this is how I roll. Värvisin juuksed hennaga punaseks. Oranžiks... punaseks. Ma ei tea, midagi vahepealset tuli sellest. Saan nüüd olla tõeliselt "väike aga tige" (tsiteerides Alarit). Mõnikord vist tõesti on minuga raske; olen isepäine, kirglik oma ettevõtmiste suhtes, kannatamatu, kohati liiga värvika fantaasiaga, nõudlik, emotsionaalne, "tööd ei ole mõtet poolikult teha" jne. Kipun neid omadusi nõudma ka ümbritsevatelt. Ega alati kõik tingimata nii ei ole, aga need on märksõnad, mida olen enda puhul täheldanud. Palju õnne siis, Alo - aga sa juba tead nagunii.
| enne |
| pärast |
Tegelt ma peaks minema nüüd koogile glasuuri peale tegema, sest mis on üks kook ilma glasuurita? Paras plönn!
Kuhu mu sõrmus kadus??!?
Mulle meenus, et olen ühes aines endiselt novelli võlgu....
Mulle meenus, et olen ühes aines endiselt novelli võlgu....
No comments:
Post a Comment